Varitseja Oli neljapäeva õhtu ja sõitsin koos oma jalgpallimeeskonnaga Narvast Kuressaarde. Õhtu oli väga selge ja vaikne, mõnel pool oli kerge tuul. Jõudsime Kuressaarde, buss peatus ja kõik läksid maha,...
More
Varitseja Oli neljapäeva õhtu ja sõitsin koos oma jalgpallimeeskonnaga Narvast Kuressaarde. Õhtu oli väga selge ja vaikne, mõnel pool oli kerge tuul. Jõudsime Kuressaarde, buss peatus ja kõik läksid maha, kes kesklinnas elasid , ainult mina ja treener jäime, et sõita edasi. Buss viis edasi treeneri koju ja õnneks ei olnud minu kodu ka enam kaugel. Kodule lähenemine rõõmustas, aga kogu tee ma mõtlesin, et kui koju jõuan, siis Reks peab mind ootama, sest muidu ma lihtsalt ei julge bussist maha minna. Olid viimased kilomeetrid ja bussijuhi näost oli näha kerget väsimust, kell oli juba kolm öösel. Viimaks olin jõudnud koduväravani, sammusin vapralt bussist maha, ma ei julgenud paluda, et bussijuht pisut ootaks enne ärasõitmist, kuna ma kardan hirmsasti pi
Less
